Mis on loodusõnnetused?

Loodusõnnetused on looduses aset leidvad ebaharilikes mõõtmetes nähtused, mida inimesed ei oska ette näha ega suuda kontrollida. Loodusõnnetused ohustavad inimelusid ja meie igapäevategevusi.

Loodusõnnetus võib muutuda looduskatastroofiks, kui see põhjustab meie vara hävingut või vigastusi ja/või surma.

Iga inimese eluajal toimub tõenäoliselt üks loodusõnnetus, mis mõjutab  selle inimese elu. Aastal 2001 hukkus loodusõnnetuste tagajärjel maailmas üle 25 000 inimese ja tekkis kahju ligikaudu 40 miljardi euro ulatuses.  Loodusõnnetuste poolt tekitatav rahaline kahju suureneb dramaatiliselt.

Lisaks otsesele mõjule, mida loodusõnnetused inimelule avaldavad (nagu nt hooneid purustavad maavärinad), kaasneb õnnetustega tavaliselt palju kaudseid tagajärgi, millest taastumine võib võtta aastaid. Tihti pole täielik taastumine ka võimalik – katastroofid võivad meie elu muuta igaveseks.

Teadmised loodusõnnetustest on väga olulised, kuna inimtegevus võib mõjutada õnnetuste toimumissagedust ja tugevust. Teadmine sellest, millal, kus, miks ja kuidas loodusõnnetused aset leiavad, on hädavajalik vähendamaks nende ohtu inimeludele.

Kuidas uurivad loodusõnnetusi teadlased? Millised on nende peamised meetodid?

Peamised meetodid loodusõnnetuste teaduslikuks uurimiseks on:

1. Fundamentaaluuringud: Teadlased üritavad mõista, kuidas äärmuslikud loodusnähtused tekivad. Et selleni jõuda, uuritakse faktoreid, mis võivad põhjustada looduskatastroofe, ja analüüsitakse looduskatastroof läbi etapiviisiliselt - algusest lõpuni. Eesmärgiks on katsetada erinevaid tagajärgede leevendamise võimalusi erinevatele olukordadele. Näiteks on käsil põhjalik uurimustöö Põhja-Anatoolia maakoore murrangute tsoonis Türgis, mis on üheks kõige ohtlikumaks maakoore murranguks maailmas. Teadusliku uurimustöö peamiseks eesmärgiks on meie teadmiste suurendamine maavärinate tekkepõhjustest maakoore murrangutes.
2. Rakendusuuringud. Rakenduslik uurimus rakendab fundamentaaluuringu tulemusi igapäevaellu. Uurijad proovivad leida uusi teid ja meetodeid, et rakendada teaduslikke avastusi, mis võivad leevendada maavärinariski, toodetele ja teenustele.
3. Loodusõnnetuste omavaheline seos. Enamikul juhtudest on loodus- katastroofid omavahelises seoses. Teisisõnu ajendab üks katastroof teise teket. Näiteks võib vulkaaniline purse aluse panna maavärinale või tsunamile, mis omakorda võib tekitada tulekahjusid ja üleujutusi. Teadlased üritavad mõista neid seoseid ja leida viise, kuidas leevendada kombineeritud loodusõnnetuste mõju.