Loodusõnnetuste vastastikune mõju. Enamikel juhtudel sõltuvad loodusõnnetused üksteisest, üks õnnetus võib põhjustada teise. Näiteks võib vulkaanipurse esile kutsuda maavärina või isegi tsunami, mis võib omakorda põhjustada  tulekahjusid, üleujutusi või maalihkeid. Teadlased  uurivad kombineeritud loodusõnnetusi ning üritavad leida viide nende mõjude leevendamiseks.

Vaid harvadel juhtudel toimuvad loodusõnnetused üksikjuhtumitena. Reeglina põhjustab üks loodusõnnetus kohe ka teise. On oluline mõista, et maailmas on võimalikud peaaegu igasugused loodusõnnetuste kombinatsioonid ja allpool on toodud vaid üksikud näited.

Maavärinad
Maavärina ajal toimub maapinna järsk kõikumine ning pinnase lõhenemine.

Pinnase vappumine põhjustab hoonete ja infrastruktuuri kahjustamist, mõnikord ehitiste kokkuvarisemist.

Maakoore murrangud põhjustavad suuri kahjustusi hoonetele, mis asuvad täpselt murrangu peal, kuid reeglina ei põhjusta nad ülisuuri kahjustusi.

Nii maavärinad kui maakoore murrangud võivad põhjustada teisesed loodusõnnetused nagu pinnase vedeldumine, maalihked ja tsunamid, mis omakorda võivad põhjustada veelgi suuremaid kahjustusi.

Kolmandas astmes võivad tekkida looduslikud (üleujutused, tulekahjud jne) või tehnoloogilised loodusõnnetused (tulekahjud, gaasi leke,  tööõnnetused).

DIAGRAMM VOCABULARY
Damage due to shaking - Kahju värisemise tagajärjel
Damage due to faulting -  Kahju lõhenemise tagajärjel
Liquefaction - Pinnase vedeldumine
Landslides, rockfalls, etc. - Maalihked, varingud jne
Tsunamis - Tsunamid
Direct damages - Otsesed kahjud
Induced damages - Esilekutsutud kahjud
Shaking - Värisemine
Surface ruptures - Pinnaserebendid
Earthquake - Maavärin

Atmosfäärinähtustel võib olla väga laialdane ja mitmekülgne mõju. Alltoodud skeem selgitab nendest mõnede vastasmõju nii laiemas kui kitsamas tähenduses.

DIAGRAMM VOCABULARY
Climate Change - Kliima muutumine
Human activities - Inimtegevus
Extreme atmospheric events - Äärmuslikud atmosfäärinähtused
Deforestation - Metsa hävimine
Snow - Lumi
Drought - Põud
Erosion - Erosioon
Avalaches - Laviinid
Storms - Tormid
Floods - Üleujutused

Üks levinumaid näiteid sellel skeemil on laiaulatuslik metsade hävimise probleem, mis on põhjustatud jätkuvast linnastumisest.  Probleem on aktuaalne kogu Euroopas, eriti lääne- ja lõunaregioonides.

Metsades toimuvad looduslikud mehhanismid pinnasevee äravoolu tõkestamiseks, rikastades seeläbi maa-aluseid veesooni ning takistades pinnase ärauhtumist. Kui piirkonnast kaob mets, kas inimtegevuse või looduslikul tagajärjel, ei püsi pinnas enam paigal, mis omakorda põhjustab alade kasutuskõlbmatuks muutumist. Jätkuv pinnase ärakanne põhjustab kontrollimatuid veevoogusid ja viib üleujutuste ja võimalike maaliheteni.

SHIELD näitusel esitletavad teadus- ja arendusprojektid

      Loodusõnnetuste vastastikust mõju uurivad teadus- ja arendusprojektid