Mine tormide juurde...

Mis on üleujutus?

Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust.

Kuidas üleujutused tekivad?

Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud:
A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest
B) tugevate vihmahoogude tulemusena.

Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms.

Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms.

Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa.

Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad?

Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks  olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme).

Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse:

• Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel
• Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad

Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant.  Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel hakkas Oderi jõgi üle kallaste ajama, tekitades nii suuri kahjusid Kesk-Euroopas. Alles äsja, 2002. aasta suvel, tekitasid Elbe ja Vltava jõed miljardite eurode väärtuses kahju Saksamaale ja Tsehhile. Meteoroloogid ja hüdroloogid kasutavad 5 aasta, 10 aasta, 100 aasta ja 1000 aasta üleujutusarvestust, et ette ennustada ajavahemikke järgmiste üleujutuste saabumiseks.

Enamik suuremaid üleujutusi, mis on toimunud Kesk- ja Lääne-Euroopas viimase kümne aasta jooksul, leidsid aset tänu tammide üleujutamisele ja jõgede üle kallaste ajamisele.

Eestis toimus viimane suurem üleujutus käesoleva aasta juulikuus Tallinnas, mil nelja päeva jooksul sadas kokku 173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus). Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul. Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks oli siis 147,9 mm.

Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna. Ülemiste järv tuli viimati üle kallaste 19. sajandi lõpul.

Millised on üleujutuste tagajärjed?

• Inimelude kaotus ja vara hävimine
• Linnateede häving
• Joogivee saastumine
• Kommunikatsioonikanalite häired
• Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa,  hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused
• Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel
• Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt
• Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu

Kuidas uurib üleujutusi teadus?

• Erinevaid tehnikaid kasutades ennustatakse ette üleujutusohte
• Üleujutust takistavate ehitiste (näiteks tammid ja settekaevud) rajamine
• Teadus- ja uurimiskeskuste rajamine üleujutusohuta regioonides
• Häiresüsteemide rajamine
• Taasmetsastamine
• Jõe kallaste ettevalmistamine võimalikuks veetõusuks
• Avalikkuse teavitamine üleujutusohtudest

Üleujutuste ennustamine ja neist teavitamine aitab vältida suuremaid üleujutuste poolt põhjustatud probleeme. Ujutuste ennustamise tehnika rakendab kõrgtehnoloogia saavutusi, radarite ja modelleerimise abil on vihma ja selle tagajärgede ennustamine võrdlemisi täpne. Lisaks sellele peavad erinevad kanalid teavitama inimesi üleujutusohust piisava aja ette.

SHIELD näitusel esitletavad teadus- ja arendusprojektid

      Üleujutusi uurivad teadus- ja arendusprojektid