|
Maavärinad
tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete
järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige
sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka
mujal. Kuigi maavärinad kestavad tavaliselt vaid mõne sekundi,
võivad nad tekitada suuri kahjustusi hoonetele, gaasi- ja veetrassidele,
elektri- ja sideliinidele ning teedele. Peale maavärinate poolt tekitatava
otsese kahju võivad nad esile kutsuda ka teisi looduskatastroofe.
Viimastest põhjustavad tänapäeval kõige suuremat
hävingut tulekahjud, mis saavad tavaliselt alguse vigastatud gaasitorudest
ja elektriliinidest. Kui maavärin toimub ookeanis või suurtes
meredes, võib tekkida tsunami, mis põhjustab üleujutusi
ümberkaudsetel rannikualadel. Maavärinad toimuvad tihti samaaegselt
vulkaanipurskega, millega omakorda kaasnevad uued ohud.
Mis on maavärinad?
Maavärin on maapinna lühiajaline
järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt
põhjustatud kivimplokkide liikumisest piki maakoore murranguid.
Normaalses olekus maapind liigub pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui
tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget
taluda, leiab aset maavärin. Viimased esinevad peamiselt laamade
äärtel.
Kuidas maavärinad tekivad?
Teadlaste poolt välja töötatud
laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate
tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes
kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam
koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille
moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist
osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja
pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille
moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad
põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise
suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid,
mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud
osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda,
tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena
kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina.
Maavärina
ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub
vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse
seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis
suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu
maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem.
Millal ja kui
tihti maavärinad aset leiavad?
See on teadlastele
kõige keerulisem ja segadusttekitavam küsimus, millele pole
ühest vastust. Kõik oleneb kohalikust geotektoonilisest olukorrast.
Uurijad üritavad mõõta suurte maavärinate intervalli,
et võimalikult täpselt hinnata ohuastet ja ohutaseme muutust teatud
territooriumil. Selle saavutamiseks kasutavad teadlased
kõikvõimalikke abivahendeid: seismoloogiat, geoloogiat,
arheoloogiat jne.
Milline on
maavärinate mõju?
Maavärinaid
leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei
põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga
põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid
järgnevate kahjustuste läbi:
- Maakoore
lõhenemine.
- Maapinna
vibreeriv liikumine ehk kõikumine
- Üleujutus
(tsunami, tammide purunemine)
- Mitmesugune
pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase
vedeldumine, maalihked).
- Tulekahjud
või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri
Konkreetse
maavärina puhul võib ükskõik milline ülalmainitud
ohutegur domineerida ja ajaloo jooksul on igaüks neist põhjustanud
suurt hävingut ning nõudnud inimelusid. Peamiseks ja levinuimaks
ohuallikaks on aga siiski maapinna järsk kõikumine.
Maavärinatel puuduvad igasugused positiivsed mõjud.
Kuidas uurib
maavärinaid teadus?
Maavärinate
teaduslik uurimine toimub kahes suunas:
Esiteks
üritavad teadlased seismoloogia, maavärinate geoloogia jm alaste
baasuuringute tulemusel
- selgitada
maavärina tekkepõhjusi ning purustuste levikut;
- uurida teatud
piirkonna geoloogilist ehitust, et hinnata maavärinaohtu.
Baasuuringutel põhineb piirkondade liigitamine seismilise
aktiivsuse järgi.
Teiseks, tänu
rakendusuuringutele töötavad teadlased välja uusi
ehitusmeetodeid ja -materjale, et muuta ehitised järskudele
kõikumistele vastupidavamateks. Ehitusnormid muutuvad pidevalt, et
arvestada uusimaid uurimistulemusi.
SHIELD näitusel
esitletavad teadus- ja arendusprojektid
Maavärinaid uurivad teadus- ja
arendusprojektid
|