Back to home page

   English Language ENG    Greek Language GRE    Polish Language POL    Turkish Language TUR    Estonian Language EST  


TULEKAHJUD Volcanos, Tsunamis and other hazards MAAVARINAD MAALIHKED ULEUJUTUSED JA TORMID LOODUSONNETUSTE VASTASTIKUNE MOJU
Introduction

Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Kuigi maavärinad kestavad tavaliselt vaid mõne sekundi, võivad nad tekitada suuri kahjustusi hoonetele, gaasi- ja veetrassidele, elektri- ja sideliinidele ning teedele. Peale maavärinate poolt tekitatava otsese kahju võivad nad esile kutsuda ka teisi looduskatastroofe. Viimastest põhjustavad tänapäeval kõige suuremat hävingut tulekahjud, mis saavad tavaliselt alguse vigastatud gaasitorudest ja elektriliinidest. Kui maavärin toimub ookeanis või suurtes meredes, võib tekkida tsunami, mis põhjustab üleujutusi ümberkaudsetel rannikualadel. Maavärinad toimuvad tihti samaaegselt vulkaanipurskega, millega omakorda kaasnevad uued ohud.

Mis on maavärinad?

Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus maapind liigub pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiab aset maavärin. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel.

Kuidas maavärinad tekivad?

Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa  hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad  põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina.

Maavärina ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub  maapind vähem.

Millal ja kui tihti maavärinad aset leiavad?

See on teadlastele kõige keerulisem ja segadusttekitavam küsimus, millele pole ühest vastust. Kõik oleneb kohalikust geotektoonilisest olukorrast. Uurijad üritavad mõõta suurte maavärinate intervalli, et võimalikult täpselt hinnata ohuastet ja ohutaseme muutust teatud territooriumil. Selle saavutamiseks kasutavad teadlased kõikvõimalikke abivahendeid: seismoloogiat, geoloogiat, arheoloogiat jne.

Milline on maavärinate mõju?

Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist  on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi:

  • Maakoore lõhenemine.
  • Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine
  • Üleujutus (tsunami, tammide purunemine)
  • Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked).
  • Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri
Konkreetse maavärina puhul võib ükskõik milline ülalmainitud ohutegur domineerida ja ajaloo jooksul on igaüks neist põhjustanud suurt hävingut ning nõudnud inimelusid. Peamiseks ja levinuimaks ohuallikaks on aga siiski maapinna järsk kõikumine. Maavärinatel puuduvad igasugused positiivsed mõjud.

Kuidas uurib maavärinaid teadus?

Maavärinate teaduslik uurimine toimub kahes suunas:

Esiteks üritavad teadlased seismoloogia, maavärinate geoloogia jm alaste baasuuringute tulemusel

  • selgitada maavärina tekkepõhjusi ning purustuste levikut;
  • uurida teatud piirkonna geoloogilist ehitust, et hinnata maavärinaohtu. Baasuuringutel põhineb piirkondade liigitamine seismilise aktiivsuse järgi.

Teiseks, tänu rakendusuuringutele töötavad teadlased välja uusi ehitusmeetodeid ja -materjale, et muuta ehitised järskudele kõikumistele vastupidavamateks. Ehitusnormid muutuvad pidevalt, et arvestada uusimaid uurimistulemusi.

SHIELD näitusel esitletavad teadus- ja arendusprojektid

      Maavärinaid uurivad teadus- ja arendusprojektid

 

Fotod ...
click to enlarge
Tavaline maapinna murrang Golcuki linna staadionil 1999.a. Izmiti maavärina ajal Türgis. Murrangu rippuv osa (paremal pool) on vajunud peaaegu 2 meetrit ja põhjustanud üleujutuse.
click to enlarge
Hoone külili vajumine on põhjustatud gaaside vedeldumise tulemusena maavärina ajal Türgis Anapazari linnas. Teisesed maavärina mõjud nagu pildil kujutatu, võivad mõnikord olla hävitavamad kui maavärin ise.
click to enlarge
Maavärina tulemusena toimunud tee ümberpaiknemine Põhja Analtoolia murrangul. Põhja Anatoolia murrang on maailma üks ohtlikumaid seismilise riskiga aktiivseid murranguid. Ta paikneb piki Põhja Türgit ja lõppeb Egeuse meres.
Kas tead et ...
Maailmas ei ole praktiliselt olemas kohta, kus ei toimuks mingit sorti maapinna murranguid. Murrangu iseloomust aga sõltub kas teda saab klassifitseerida maavärinat soodustavaks teguriks.
Teadlased uurivad mitmeid maavärinale eelnevaid fenomene selleks, et paremini hinnata maavärina kordumise võimalikkust. Kuid täpne maavärina etteennustamine näib võimatu.
Teadlased kasutavad ajaloolisi allikaid (arheoloogilised uuringud, antiiksed tekstid jne) selleks, et saada jälile ajaloos toimunud maavärinatele.
Maavärinate tugevuse mõõtmiseks on kasutusel Richteri skaala. See skaala on logarütmiline, s.t.  6-palline maavärin põhjustab tõukeid 10 korda suuremas raadiuses ja annab välja 31 korda rohkem energiat kui 5-palline maavärin.
Modifitseeritud Mercalli skaala on 12-punktine skaala, mida kasutatakse tunnetatud efektide põhjal maavärina intensiivsuse mõõtmiseks.
Keskmiselt toimub väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Umbes 40 mõõdukat maavärinat tekitavad kahjustusi kuskil maailmas igal aastal. Teadlased hindavad, et iga päev toimub enam kui 8000 väikest maavärinat põhjustamata mingeid kahjusid. Neist vaid 1100 on piisavalt tugevad, et neid tunneks ka inimesed.
Maailma suurima maavärina tugevuseks on mõõdetud 8,6 palli Richteri skaalal.  
Glossary
(description and some brief explanation of key terminology)
 |  Avaleht  |  Uudised  |  Loodusõnnetused  |  Projekti tutvustus  |  Teadusprojektid  |  Euroopa Teadusnädal  | 

SHIELD PROJECT - - Powered by DOTSOFT