Mine tsunamide juurde...

Mis on vulkaanid?

Vulkaanid on avad maapinnas, millest väljub magmat, gaase ja muid aineid. Vulkaane esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid ka kohtades, kus maakoores olevate lõhede kaudu tungivad maapinnale tulise magma joad. Vulkaanipursked võivad olla plahvatuslikud või vaiksed. Plahvatuslikud vulkaanipursked toovad endaga kaasa tõsiseid ohte, kaasaarvatud mürgiseid gaase, püroklastilisi voole (kuumi gaase ja peenikest tuhka sisaldavad voolud) ja suurtes kogustes tuhka. Pahatihti toovad vulkaanipursked kaasa ka teisi looduskatastroofe, millest levinumad on rusude vool, maavärinad, üleujutused,  maalihked ja tulekahjud.

Millal toimuvad vulkaanipursked?

Sulakivim ehk magma, mis on ümbritsevatest kivimitest kergem, liigub survejõudude mõjul üles ning võib end maakoorest selle õhemates osades läbi murda. Õhukese ja kiirevoolulise magma puhul saavad gaasid sellest kergesti väljuda ning magma voolab vulkaanist välja rahulikult. Kui aga magma on paks ja kleepuv, siis ei pääse gaasid kergesti välja. Sel juhul tõuseb rõhk aegamööda, viies gaasid punktini, kus nad väljuvad äkiliselt ja põhjustavad plahvatuse. Sellise väljumise puhul lendab magma õhku ning laguneb seejärel pisikesteks tükkideks, mida kutsutakse tefraks. Tefra võib olla erinevas suuruses, alates väikestest tuhatükikestest kuni maja suuruste kivirahnudeni.

Enamike vulkaanide puhul on nende käitumist jälgides võimalik vulkaanipurset teatud märkide järgi ette näha.

Millised on vulkaanipurske tagajärjed?

Laavavood on vulkaanipurske kõige iseloomulikumad avaldused. Basaltlaava võib voolata alates kiirusest vähem kui 1 meeter päevas kuni 3 meetrini sekundis, kuid seejuures kujutab ta inimelule vähest ohtu. Kuna laava jahtub maapinna ja atmosfääriga kontaktis olles, läbib ta pikemaid distantse oluliselt aeglasemalt kui voolab väljutuskoha vahetus läheduses. Jahtumine võib põhjustada laava tahkumise ja sel juhul jätkub selle vool tahkunud osa sisse moodustunud vagudes.
Laava tahkumisel tekkiv kõva kuplilaadne moodustis (doming) võib osutuda tõsiseks probleemiks. Vulkaani lõõris tahkunud materjal surutakse üles, kuni see variseb vulkaani külgedele ning võib võtta kas külma või kuuma laviini kuju. Taoline protsess võib põhjustada tõsist maapinna moondumist ja liikumist.
Plahvatusega purskuvad vulkaanid tekitavad tõsist ohtu tänu tefra väljumisele. Rahnud ja laavapommid võivad suurtes kogustes lennata kuni 5 km kaugusele purskekohast.
Tuha lendlemine võtab enda alla suure territooriumi ja võib matta põlde, rikkuda vilja, ummistada kanalisatsiooni ja masinaid, põhjustada seadmete ülemäärast kulumist, hävitada meid ümbritsevat faunat ja tekitada hoonete katustele koormust oma langemisega.
Nn. sädelevad laviinid toovad endaga kaasa  tuhapilvede, tolmu ja gaasi vedelaks muutumise 600 °C juures. Suurte lainetustega laviinid võivad voolata kuni 100 km/h ja kuni 10 km kaugusele.
Ulatuslikku sädelevat laviini, mis koosneb gaaside ja vahustunud kivimi suspensioonist, nimetatakse tuhavooluks ehk püroklastiliseks vooluks ja see võib liikuda kuni 200km/h kuni 25 km kaugusele.
Vulkaanpursete poolt tekitatud õhusaastatus ja sellega kaasnevad riskid ei ole seotud üksnes tuha levikuga. Erituda võivad muuhulgas ka mürgised gaasid.
Suured laavapursked põhjustavad ka meid ümbitseva atmosfääri muutumist läbi vulkaaniliste aerosoolide sattumise troposfääri, mis asub 8 - 16 km kõrgusel.

Jaapani keelset sõna kasutades kutsutakse vulkaanilisi mudavoole lahariteks. Purskehetkel alguse saanud mudavoolud on teadlastele olulisemad kui muude faktorite tõttu tekkinud voolud. Mudavoolud võivad alguse saada ükskõik millal enne purset, purske ajal või pärast purset ja võivad olla nii kuumad kui külmad. Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades.

Kas vulkaanidel on ka positiivseid mõjusid?

Pikemas perspektiivis on vulkaanpursked ja sarnased loodusnähtused nii otseselt kui ka kaudselt inimkonda aidanud. Vulkaanilised kemikaalid lagunevad aja jooksul ja tekitavad viljakat pinnast, mille tulemuseks on rikkalikud saagid. Inimesed kasutavad vulkaanilisi tooteid, nagu näiteks vulkaaniliste süsteemide abil toodetav geotermiline energia, samuti on enamik kaevandatavatest metallilistest mineraalidest  (vask, kuld, hõbe, plii ning tsink) seotud magmaga, mida võib leida kustunud vulkaanide juures.

SHIELD näitusel esitletavad teadus- ja arendusprojektid

      Vulkaane uurivad teadus- ja arendusprojektid