|
Looduslikud
tulekahjud on paljudes ökosüsteemides loomulik nähtus, nii nagu
seda on üleujutused jõgede puhul. Teatud ökosüsteemide,
nagu näiteks tammesavannid ja preeriad, säilitamisel mängib tuli
väga olulist rolli. Kui tulekahju aga ohustab inimelusid või meie
vara, loetakse seda loodusõnnetuseks.
 Milliseid
tagajärgi põhjustavad looduslikud tulekahjud meie eludes?
- Inimelude kaotus
- Fauna ja floora
häving
- Suurtes kogustes
atmosfääris lendlev tuhk võib takistada taimestiku kasvu,
vähendada nähtavuskaugust ning raskendada nii inimeste kui
loomade hingamist
- Taimestiku
häving, mis jätab mäenõlvad pikaks ajaks kaitseta
vihma eest ja loob seeläbi eeldused maalihete tekkeks
- Loomade surm
- Tulekahju
kustutamise kulud
Suured looduslikud
tulekahjud, mis sageli võtavad enda alla mitmeid ruutkilomeetreid,
võivad kesta mitmeid päevi. Looduslikud tulekahjud võivad
põhjustada orkaane ja ülesmäge mäenõlvadel eriti
kiiresti edasi liikuda. Mida järsem on mäenõlv, seda kiiremini
tuli levib.
Kuidas
looduslikud tulekahjud alguse saavad?
Kõige
sagedamini saab looduslik tulekahju alguse metsas, seetõttu kutsutakse
looduslikke tulekahjusid ka metsatulekahjudeks. Väga linnastunud ja tiheda
populatsiooniga aladel tekivad looduslikud tulekahjud kas kõuetormi
või vulkaanipurske tulemusena, kuid neid esineb siiski väga harva.
Välk ja inimtegevus, nagu suitsetamine ja lõkete tegemine, on
kõige tavalisemad tulekahjude põhjustajad.
Tulekahjude levik
on mõjutatud järgmistest looduslikest teguritest:
- Põud.
- Tuule kiirus.
- Maastik.
Kuidas
uurib tulekahjusid teadus?
Nii tule
kustutamine kui ka tulekahju ette ennustamine on väga keeruline.
Looduslikke tulekahjusid on raskem ette näha kui näiteks
üleujutusi, sest tulekahju tekkepõhjuste esinemine ei pruugi sageli
endaga tulekahju teket kaasa tuua.
SHIELD näitusel esitletavad teadus- ja arendusprojektid
 Tulekahjude alased teadus- ja
arendusprojektid
|
ENG
GRE
POL
TUR
EST 
